Loomakliinik Päike

Loomaomanikule

Iga looma elus võib ette tulla olukordi, kus läheb loomaarsti abi vaja. Mõni omanik on lemmiku tervise eest hoolitsemisel tähelepanelikum ning teeb kõik mis võimalik et hädasid ennetada, mõni lemmik jõuab arsti juurde alles siis, kui häda juba väga suur. Kuid õnnetused võivad juhtuda kõikidega ...

 

Vaktsineerimised

Tänapäeval on õnneks paljude koerte ja kasside (ning nende omanike) regulaarsed vaktsineerimised enesestmõistetavad, nii nagu inimestel igahommikune ja -õhtune hammaste pesemine. Kuigi ka loomadel võiks sama moodi hammaste hügieeni eest hoolt kanda – loodetavasti saab seegi kunagi olema igapäevane protseduur nii loomale kui tema omanikule :)

 

Vaktsineerimistega saab ära hoida lemmikute nakatumist enamlevinud nakkushaigustesse. Lisaks kompleksvaktsiinile (et vältida haigestumist katku, parvoviirusesse, hepatiiti jms), on vajalik ka vaktsineerimine marutaudi vastu – see on lausa seadusega kohustuslikuks tehtud. Marutaud on meil viimastel aastatel õnneks küll tublisti vähenenud, kuid vaktsineerida tuleb ikka – praegune kord näeb ette marutaudivastast vaktsineerimist vähemalt iga 24 kuu järel. Teiste nakkushaiguste vastu tuleb vaktsineerida vastavalt loomaarsti poolt ette nähtud skeemile. Enamasti tuleb pärast esimesi kutsikavaktsiine teha kordusvaktsineerimine aasta pärast ning seejärel võib juba pikemad vahed sisse jätta. Kuid kõik sõltub siiski loomast ja ka elutingimustest ning elustiilist (näiteks välisriikidesse reisijatel tuleks sealse maa vaktsineerimistingimused endale eelnevalt selgeks teha).

 

Ussirohi

Ussirohtu tuleb anda kindlasti enne igat vaktsineerimist (10-14 päeva), muul ajal soovitatakse anda kord kvartalis.

 

“Minu loomal pole usse!” kuuleb liigagi sageli omanikelt, kui rääkida ussirohu andmise vajadusest. “Ja kas te tõesti tahaksite neid näha?” – tahaksin küsida. Jätan enamasti siiski küsimata. Õnneks on mul laua peal tublisti suurendatud pildid enamlevinud sooleussidega (solkmed ja koeraviigi-nimeline paeluss) – nad pole sugugi kenad.

 

Ilu ei peegeldu ka nende inimeste nägudelt, kes tulevad oma loomale ussirohtu ostma siis, kui loom on solkmeid välja oksendanud või kurgiseemne-suurused koeraviigi lülid looma saba juures sebinud. Parem las loom saab regulaarset ussirohtu – nii on kindlam, et nende soolestikus ei ela soovimatud kaasüürilised. Pealegi on loomade solkmed ka inimeste sees võimelised elama ja arenema ning nad rändavad oma arengus ka läbi kopsu ja maksa või teiste siseelundite.

 

Kirbud

Kirbud on loomade nuhtlus enamasti siis, kui õues on plusskraadid, kuid võivad kiusata loomi ka talvisel ajal. Kirbumunad langevad looma seljast maha ning soojas ja varjulises paigas (näiteks põrandapragudes või karvase vaiba sees) on neil hea areneda munast läbi erinevate vastsevormide täiskasvanud loomaks.

 

Kirbutõrjeks kasutatakse enamasti täpilahuseid nahale (tavaliselt turja piirkonda) või kirpe tõrjuvaid kaelarihmu. Preparaate on mitmeid, ühele loomale sobib paremini üks, teisele teine vahend.

 

Osades vahendites on sees ka puuke või teisi parasiite eemale peletavaid aineid.

 

 

 

LOOMAKLIINIK PÄIKE kaie.paike@mail.ee +372 5807 0076 (24 h)

E-R 12:00-18:00

L 12:00-15:00

Kastani 90, 50410 Tartu